30.MÄRTS

Taimed on pikust visanud päris palju. Tugikepid veel lühikeseks ei jää, kasvuruumi jagub. Nädalavahetuse päikselised päevad olid mulla üsna kuivaks muutnud. Õiepungi veel märgata ei olnud. Üks taimedest on end aknale lähemale küünitanud, aga köitraoga hoiab tugevalt tugikepist ikkagi kinni. Ju jäi päikest väheseks või ootas lapsi tulevat väravast. Ei tule veel.
Taimed sain üle mõõdetud. Kõige vähem oli sirgunud Lillhernes, kuid oli silmnähtavalt kosunud ja ka hargnema hakanud. Ainuke ta meil on.

18.MÄRTS

Rühmatoad on vaiksed, sest lapsed kodus. Ka küte on keeratud madalamaks ja tundub et hernetaimedele sobib. Nemad kasvavad ikka oma soodu. Päikest on järjest rohkem ja värvidki säravamad. Lillhernes ongi jäänud üksikuks. 

Mõõtsin esmaspäeval üle taimede pikkused. Erme on 30cm kõrgune, Valma 26cm ja ainuke lillherne taim 25cm.

13.MÄRTS

Herned kasvavad usinalt. Mõnes potis on ootamatult kolme herne asemel neli. Ju on külvamisel midagi natuke viltu läinud, sest ühes potis laiutavad vaid kaks taime. Kõik herned, välja arvatud lillhernes on ilusti tärganud. Lillhernepotis on ikka veel ainuke taim end pikalt välja sirutanud. Oleme lootuse kaotanud.

Hernest mängida on vahva ja kukerpallitades mööda tuba veereda.
Omadussõnad herne kohta panime paberile ja siis vaatasime milliseid sõnu valis Ozobot kõige rohkem.

28.VEEBRUAR

Lapsed võrdlesid juba herneste pikkust sõrmede ja silmadega. Lillherne kolmest seemnest on ikka veel tärganud vaid üks. Kastsime taimed ära ja kohtume taas esmaspäeval.

 

25.veebruar

Hernetaimed on vahepealsete päevadega kasvus päris palju visanud ja osad piiluvad üle poti ääre juba aknast väljagi. Ka esimene lillhernes näitas end. 

18.VEEBRUAR

Esimesed herned juba piiluvad. Täna said enamus potte ka endale tugikepid. Lisasime ka sildid kuhu saab kirja hakata panema kuupäevi ja tähelepanekuid kasvu kohta.

SÕBRAPÄEV SÕPRUSETERAGA

14.veebruar - 
Sõbrapäeval alustasime ettevalmistustega herneste külvamiseks. Tegime ka natuke taaskasutust, sest kööki oli kogunenud suur torn viie liitrilisi kohupiimaämbreid, mis ähvardas ümber kukkuda. Ämbritele augud põhja ja muld sisse. Kuna muld oli juba päris niiske, siis vee lisamine jäi edaspidiseks. Ainuke mure oli, et muld tundus olevat pisut jaheda võitu. Aga akna taga oli päike meie tööd piilumas ja mulda kohe soojendamas. Ämbritele said nimesildid peale, et segadust ei tekkiks.
Lapsed lugesid pakenditelt herneste nimesid ja loendasid terasid. Siis läks jagamiseks, millised herned millise sildiga potti panna. Osad herned said ka vette pandud ligunema, kuigi ei ole kindel et piisavalt sai leotatud. Vaatame mis välja tuleb.